Okeaania riikide teke
Samoa oli esimene iseseisvunud koloonia
Okeaanias, kelle autonoomia saavutati 1962.a. Riigijuhtideks said Tupua Tamases ja Malietoa
Tanumafili II, kuid nende võim oli piiratud võrreldes peaministriga. Suurbritanniale
sarnanevas parlamentaarses riigisüsteemis kajastusid ka kohalikud eripärad: ainult matai'd
(pealikud) sai valida liikmeid 49-liikmelise Fono'sse (parlament) ning alles 1990.a. anti
kõigile üle 21- aastastele hääletamisvõimalus, kuid vaid matai võib kandideerida. (Smitz,
Farfor, 2006)
Iseseisvumise käigus oli Samoa (1977.aastani Lääne-Samoa) sunnitud sõlmima Uus-
Meremaaga sõpruslepingu, mille kohaselt endine emamaa esindas Samoad rahvusvahelistes
suhetes (Uus-Meremaal oli ka ainuke diplomaatiline esindus Apias) ning uus-meremaalased
säilitasid ka kõrged ametid riigijuhtimises ja faktiliselt oli Samoa ikka veel Uus-Meremaa
protektoraat. Ajapikku see olukord muutus ning 1970.a. astus Samoa Rahvaste Ühendusse ja
1976.a. ÜRO-sse.
2.2. Paapua Uus-Guinea