Tammsaare ja Gailit elulugu
Tammsaare viimased loominguaastad toovad eesti kirjandusse veelgi suurepäraseid teoseid.
Peale ,,Tõe ja õiguse" kirjutamise lõppu, ei lubanud kirjanik endale pikemat puhkust, vaid
jätkas loomingulist tööd juba väljakujunenud rütmis. Ta kirjutas kaks psühholoogilise
kirjutamislaadiga armastusromaani ,, Elu ja armastus" ja ,,Ma armastasin sakslast". Samuti sai
kirjanik hakkama ühe näidendiga. ,,Kuningal on külm" on allegooriline, vaimukalt satiiriline
ja mõningate fantastilistre motiividega. ,,Kuningal on külm" on eesti draama tippteos.
Viimaste loominguaastate meisterlikem ja ühiskondlikult tähendusrikkaim teos on romaan"
Põrgupõhja uus Vanapagan". See romaan on eesti kriitilise realismi teravaim seisukohavõtt
kodanliku ühiskonna elukorralduse ja moraali suhtes. Siin on inimese ekspluateerimise teema
viidud valdavale kohale; sellel on allutatud kõik teised teose ideelised ja sisulised liinid.