Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
Igavene vs ajutine
armastus. Aga - nende vana maailma armastajate elu on üks suur joomine ja söömine. Nende
vaimne maailm on tühine. Siin on vastuolu. Inimene kui Jumala loodud ilus ja hea inimene vs
see, mis neist elu jooksul saab.
Gogolil muutub inimesekontseptsioon väga keeruliseks.
,,Ivanide tüli" - ilmneb õudne bürokraatiamaailm. Ei ole enam ebaloomulikke jõude, on
inimeste enda rumalus, piiratus, nende tühine elu, mis teeb loo fantastiliseks e
fantasmagooriliseks (kui maailm ise on pöörane, hull). Paber on rohkem väärt kui inimene!
Lööb välja eriti Peterburi jutustustes, eelkõige ,,Ninas" - nina haab elama omaette elu - oma
auastmega, kindrali mundris. Nina omanik ei saa ninaga midagi teha. See oli tegelikult
unenägu. Samas Peterburi reaalsus ja unenägu on väga sarnased. Peterburis inimene ei saagi
aru, mis on reaalsus, mis näilisus. Gogol jätkab siin Puskini traditsiooni (Padaemandas nt).
annaabi.ee 
