Maailmakirjandus IV
Dickensi romaanid on küll realistlikud ja tegelased viiakse läbi erinevate ühiskonnakihtide, kuid lõpp on ikkagi
õnnelik: nn ajalehepoisist miljonäriks.
Otsitakse uusi süzeeliine. Stendhalil, keda peetakse hiljem väga heaks kirjanikuks oli ka süzeedega raskusi. Ta
võttis oma süzeesid kroonikatest või ajalehtedest. Nt leidis ajaleheartikli kus noormees tulistas armastatut ja läks
selle eest kohtu alla. Kuid Dickensil, Balzacil ega Thackerayl ei olnud probleemi fantaseerimisega.
Ränd on tavaliselt mitte kujunemisromaani rändamine vaid rändamine läbi erinevate ühiskonnakihtide. 50Ndate
lõpul tuleb mängu kriitiline hoiak ja realismist hakatakse rääkima kriitika tasemel. Prantsusmaal on lausa ajakiri
ja almanahh mis mõlemad kannavad nime ,,Realism". Leiti, et tuleb kirjutada täpselt elust maha (fotorealism),
mida ka mõned autorid ka üritasid teha ja jäid kuulsusetusse minevikku. 50Ndatel tekib realistlikus konseptsioonis
muudatus