Nipernaadi
ettegi kui peategelane ei oleks Tõnu Kark. Nipernaadi oli Nukitsamehe kõrval teine filmi ja
raamatu kogemus Eesti kirjanduse tasemel minu jaoks ja usun, et kui peaksin Nipernaadit
uuesti vaatama leiaksin ma kindlasti väga palju erinevusi raamatuga kuid üldmulje jääks
samaks, heaks.
Interneti kommentaar: (Arvamus 27 Jul 2007 Elle Puusaag)
Just nüüd, suvel, oleks ju tore Toomas Nipernaadi kombel muretult vilistades ringi uidata,
kohata erinevaid inimesi ja fantaasiatiivul lennates muunduda kord parvepoisiks, siis jälle
taluperemeheks, madruseks või kelleks tahes. Ühelt poolt näib, et Toomas mõtles vaid oma
heaolule ega hoolinud purustatud südametest ja hävinenud lootustest.
Aga teda võib vaadelda ka teistmoodi: näiteks Kaljo Kiisa filmi vaatevinklist kui
parandamatut ja salapärast romantikut ning ilusate lugude puhujat, kes aitab inimestel
unustada muresid. Hetked, mida ta armunud naistele kingib, on ehk parimad nende
ühetoonilises elus