Arvo valton
Valtoni maailmad on tehtud justkui
mingist voolavast ja muutlikust, iga tuju ja tahtmise järgi vormitavast ainest. Unenäolise
kergusega tekitatakse asju ja inimesi ning pühitakse nad niisama kergesti minema. Aeg,
ruum ja subjekt mitmestuvad ja muudavad kuju, situatsioone defineeritakse vajadust
mööda ümber. ,,Tegelikkus" on kõigest üks ja kaugeltki mitte esmane fiktsionaalse
maailma regioon, kust pääseb takistamatult hauatagusesse ilma, unenägudesse,
fantaasiaseiklustesse.
Taolise subjektiivse reaalsuse pinnal varieerib Valton identiteedi, armastuse,
surma teemasid. Elad unenägudes kui mälestustes, mälestustes kui unenägudes, see on
kõik, millest sa koos seisad, öeldakse novellis ,,Hetk" (,,Läbi unemaastike", lk 110).
Valtoni unenäod pole aga intiimselt isiklikud, vaid pigem arhetüüpsed ning kõlbavad
sellistena hästi üldiste eksistentsiaalpsühholoogiliste mudelite karkassiks. Novellis
annaabi.ee 
