TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
funktsioonidest. Jätkuvalt omistatakse neile tugev seos loodusega, kaitse- ja abistamisfunktsioon.
Mängitakse võimalusega, et haldjad võiks nö päästa maailma käesolevast ökoloogilises mõttes
täbarast olukorrast. Kuid ka funktsiooni sfääris valitseb hea kurja üle ning haldja funktsioonid on
ühekülgsed st heategemisele orienteeritud.
Kõige suurem muutus on haldjate liikumine religioosest sfäärist mängu- ja fantaasiaringi ehk
enam ei usuta haldjate kui religioossete ja austust ning kummardamist väärivate olendite
olemasolusse, vaid nendega mängitakse oma peas. Pärimuse ja rahvatavandi taust jääb tänapäeva
eestlasele seega võõraks, vastavat kirjandust loetakse kui muinasjuttu. Oma osa on siin looduse
ja loodusnähtuste äraseletatusel, aga peamine mõjutaja on kaasaja eesti inimese kristlik
kultuuriline taust. Nii ei küüni juba juturaamatute ja mängude maailma osaks saanud haldjad