oma esmaülesannet nii kangelaste kui ka olukordade erandlikkus e toonitamises. Romantilises kirjanduses taaselustusid keskaegsete rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika. Romantikutele oli tähtsusetu väline tõepära. Selle asemel otsiti erandlikke, piirmisi olukordi, seiklust, milles avaneb kangelaste sisemine olemus. Tihti oli romantiline kirjandus muinasjutulaadne kuid see, mida tunneme muinasjutuna, ongi tegelikult pärit eeskätt keskaegsest fantaasiarikkast folkloorist, rahva- ja rüütlikirjandusest. Kangelaste erandlikkus lõi nende ümber tihti saladuslikkuse aura. Nad olid teistsugused, nende tõeline olemus jäi massidele mõistatuseks. Sageli olid romantilised kangelased kas endakaitseks või oma õiglase võitluse nimel sunnitud kandma "maski" -- näilikult pahelisi tegelikkusega samastuma. Mask ja maskitagune moodustasid sel juhul terava kontrasti (eriti nt Hugo romaanides ja näidendeis).
LISA 2 Tegemist on tuntud Eesti filmi ,,Siin me oleme" tunnuslauluga, mille ümber tehtud variandist hakkavad silma vaid kaks sõna: mere ja rannaliiv, kuna need on ainsad sõnad, mis pole võru murrakus. Kuna ma tean algupärast lugu, siis pole raske sisust aru saada, kuid inimesele, kes seda esimest korda loeb, valmistaks see kindlasti raskusi. Selle teose puhul üllatas mind see, et kasutatakse kirjavahemärke. LISA 3 Väga hea näide Contrale omasest perverssusest ja fantaasiarikkast mõttelennust. Luuletusel pole mittemingisugust mõtet, kuid väljendab mehe mõttemaailma ja hetkeemotsioone ideaalselt. Järjekordselt häirivad mind puuduvad kirjavahemärgid. Irooniline on see, et pealkirjaks on ,,Lembeluule", kuid ilmselt vanema generatsiooni inimesed saaksid luuletust lugedes kultuurisoki. LISA 4 Postmodernismile omaselt puudub luuletuses terviklik mõte, see on segu fantaasiast ja reaalsusest
annaabi.ee 
