Andrus Kivirähk 'Kaelkirjak'
kui üks rahvuslikest stereotüüpidest: surmtõsine töökas eestlane, kes on ammu
kaotanud võime eristada eesmärke ja vahendeid ning elab seetõttu selleks, et töötada
ja mammonat koguda.4 Autor on ühendanud selle stereotüübi ning oma
põhiopositsiooni negatiivse poole "Kaelkirjakus" on autori positsioon täiesti selge:
ta on vaba mõtlemisega lapse poolel ning vastandub nürinenud täiskasvanutele. Seda
tõestab seegi, et jutustuse kulminatsioonis laseb ta lapse fantaasiamaailmal
reaalsuseks muutuda: kraanad (mitte üksnes see, mida laps oli lõvi eest hoiatanud,
vaid terve kraanade mets sadamas) muutuvad (või osutuvad) kaelkirjakuiks ning
tormavad lõvi eest põgenedes Aafrika poole.
Binaarsete opositsioonide komplekt "Kaelkirjakus" joonistub välja reljeefselt
ning seda võib hõlpsasti tabelina esitada.
1
"Ugrilane". Rmt.: "Õlle kõrvale", lk. 5-8
2
"Maa-rahvas? Kes nad õieti on?" Rmt.: "Kalevipoeg", lk. 3-16
3
"Setu vurle küüsis". Rmt
annaabi.ee 
