Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
Lugude
kompositsioon on lastepärane, sündmused on esitatud nende toimumise järjekorras.
Lastele, kes armastavad ,,miks"-küsimusi, on sündmuste põhjuslik seos alati olemas.
Lugudes on palju situatsioonikoomikat, mis tuleneb hästi mõeldud lapsetegude
tagajärgedest ümbritsevatele (,,Liisu leiutab küünlapuhuja", ,,Vett pritsiv kivi").
Lood jäävad enamasti reaalsusesse pidama, fantaasiamängudele eriti ruumi ei anta.
Peategelase fantaasialennud tuuakse alati maa peale tagasi selgitusega, et see kõik on
ikkagi väljamõeldis. Lapsemeelset kujutluslendu kirjeldatakse järgmistes lugudes:
,,Jäätisepidu", milles Liisu ennast jäätisemaale fantaseerib; ,,Lugu sellest, kuidas Liisu
sõjas sanitariks käis", milles Liisu pilvi vaadates ennast päriselt lahinguväljale
kujutleb; ,,Liisu liivaaugus", milles tüdruku viib endaga kaasa UFO. Viimasest loost
tooksin ka näite vanema venna tavapärasest fantaasiapurustaja rollist