Laps surmast
puhkust ja tegevusetust. Surnu on lapse arvates vaid ajutiselt surnud, ta vib
jtkata mingit teistsugust elu. Ta usub, et surnul on elava inimese tunded ja
vajadused, et hauas elatakse edasi, seal on klm, janu ja nlg. Enda surm pole
lapse jaoks veel vimalik, seetttu selles vanuses lapsed surma ei karda.
Pigem vib neil surma vastu olla viha- lihtsalt selleprast, et inimesed
surevad. Poistel kestab protest surma vastu kauem kui tdrukutel. Neljaaastase
lapse mtlemine on rmiselt fantaasiakllane. Maagilisel mtlemisel on nii
hid, kui halbu klgi. Hea on see, et lapsed mtlevad surmast hirmuta. Halb on
see kui laps arvab, et ta vib oma mtetega kellelegi teisele paha teha. Need
mtted tekitavad lapses tugeva stunde, mis jb vanematel sageli
mrkamata. Laps vib sdistada ennast nt. mne lhedase inimese surmas.
Lapsed on sageli unustatud leinajad. Lapsed, kelle perekonnas keegi sureb,
leinavad sageli tugevamalt ja kauem, kui vanemad sellest teavad. Tihti ei
misteta lapse valu sgavust