Lahmuse Mõis
minna, õppisid nad aga ka täpset arvet pidama töö ja varanduse üle, mida nad olid oma tallu paigutanud.
Melioratsioonikahjutasude nõudmised muutusid talust väljatõstmise korral sagedasteks. Melioratsioonitöid hüvitati
lahkuvale peremehele 1860. aasta Liivimaa talurahvaseaduse järgi aga ainult juhul, kui tööd olid tehtud mõisniku
loal.
EAA, f. 3760, n. 1, s. 2351, l. 48 Lahmuse vallavolikogu 11. mai 1881 otsus mõisa pärijatelt Jennylt ja Fannylt
koolimaa väljaostmise kohta
Mõis küsis 10taalrilise koolitalu eest 2400 hõberubla. 10taalrilist kohta võib pidada keskmise suurusega taluks
(keskmikeks loetakse 1020 taalri suuruseid talusid). Koolitalu osteti 1882. aastal ja suhteliselt soolase ostusumma
tasumise kergendamiseks kanti mõisalt sellele üle 700 rubla väärtuses pantkirjavõlga Liivimaa krediitsotsieteedi
kasuks.
EAA, f. 418, n. 1, s. 5050, l. 47 Lahmuse mõisavalitsuse ja juustumeister Albert Renferi 17