Lambakarjus ja aeg
/ILiihed srna paremale, .~iis
liihen mina vasakule, liihed srna vasakule, siis liihen mina paremale. Uhe
tee peale me kiiima ei mahu./I
/IHea isand, aga kuidas jiiiib siis rahulolevate linnaga?/I kiisis karjus
AIVAR JURGENSON
tillatust varjamata. "Kas sa s5id ara oma s5nad, miska sa minci sinna
juhatada
"Karjuslubasid?"
ei pea minu tile naerma - sa naed ju ise, et me oleme kolm
paeva teel olnud, tana on neljas hommik ja me oleme samas kohas, kust
me oma fandu alustasime. Meie tee ei ale endale jarge kasvatanud. Sest
vaata - lugematuid inimesi olen ma oma elu jooksul rahulolevate linna
viinud ning lugematuid juhin ma sinna ka edaspidi, ent see on esimene
kord, mil teekond keeldus kasvamastja iga hommik jai eilsekshommikuks.
Iga kOTcion kaidud tee kaijate jalge all pikkust kogunud, aga seekord mitte.
Mine niiiid koju. Ma tulen aasta parast tagasi, siis on tee uus ja me
proovime uuesti. Aga praegu - mine koju!"
annaabi.ee 
