"fandangot" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

242 kuidas kasuisa mööda läks. Ta metsikus pilgus oli kummaline ilme: selles oli vaimustust ja õrnust. «Imelik,» sosistas Claude. «Kas ta tõesti mustlastüdrukut vaatab?» Ta läks edasi. Mõni minut hiljem astus murelik ülemdiakon torni jala juures olevast uksest välja platsile. «Kuhu mustlastüdruk kadus?» küsis ta vaatajatelt, keda käsitrumm kokku oli meelitanud. «Ei tea,» ütles üks ta naaber, «ära ta kadus. Vist läks ta vastasmajja fandangot tantsima; sinna teda kutsuti.» Mustlastüdruku asemel nägi ülemdiakon samal vaibal, mille arabeskid äsja kireva tantsu varju kadusid, ainult veel punasesse ja kollasesse riietatud meest, kes mõne hõbemündi pärast ringi käis, käed puusas, pea seljas, nägu punane, kael õieli ja tool hammaste vahel. Toolile oli kinni seotud naabrinaiselt laenatud kass, kes suurest hirmust kõvasti karjus. «Püha Neitsi!» hüüdis ülemdiakon, kui veiderdaja higist nõretades temast tooli- ja