Kunsti ajalugu
18. sajandi II
kolmandikul kadusid inglise arhitektuurist praktiliselt kõik baroksed elemendid ning Palladiot
eeskujuks võttev klassitsistlik laad sai ainuvalitsevaks.
Madalmaad, mis senini olid moodustanud ühtse terviku, jaotusid 1609. a. lõplikult kahte ossa.
Flandrias ( praegune Belgia ja Kirde- Prantsusmaa ) kui feodaalkatolikus maas pääses
valitsema baroki külluslikum, maalilis-dünaamiline suund. Selle peaesindaja, J. Fancart`i
( 1577- 1651 ) kirikuehitistes ( Jesuiitide kirik Brüsselis, Augustiinide kirik Brüsselis, mõl.
17. saj. I pool ) rakendatud voolavat ja rikkalikku dekoori arendas edasi L. Faydherbe (1617-
97 ) oma loomingus ( nt. Jesuiitide kirik Louvan `is).
Vastupidiselt feodaalkatoliiklikule Flandriale kujunes Hollandist 17. sajandil tugeva
kodanlusega valdavalt protestantlik maa, mis asus paljudes majandusvaldkondades Euroopas
annaabi.ee 
