Popkunst forever
Suundudes edasi hakkasid vastu tulema mingid kunstiteosed, mida oli tehtud värvilisest
plastmassist, klaasist ja muudest huvitavatest vidinatest. Nad panid mind küll peatuma, kuid
nende tagamõttest minusugune lihtsameelne inimene aru ei saanud. Juba kunstisaali sisenedes
kuulsin, et kusagil räägib keegi lives. Siiski osutus see videoks, lähemalt seda kuulata ei
õnnestunud, sest teleka ette oli koondunud hulgaliselt fanatte, kes varjasid kogu vaatepildi ära.
Linnautoopia oli minujaoks juba arusaadavam. See andis mulle pildi, millisena kujutasid ette
noored kunstnikud Tallinna tulevikus. Nad kujutasid maju ja elukeskkonda voolujooneliselt, kõik
tundus väga ,,ufolik", justkui star-treki filmist. Teosed olid enamjaolt must-valged, küllaltki
väikeses formaadis.
Minule isiklikult meeldis näitusel kõige rohkem ,,Avant-pop"-vildikamaalid. Ilmselgelt üheks
annaabi.ee 
