Teadusfilosoofia ja metodoloogia
mingist paradigmast? Verifikatsioon on nagu looduslik valik, nopib välja kõige
eluvõimelisemad konkreetses ajaloolises olukorras. Popper eitab igasuguse
verifikatsiooniprotseduuri olemasolu üldse. Rühutab hoopis falsifikatsiooni
tähtsust. Kuhnil on need just kui anomaalsed kogemused. Kui kogu aeg heita
kõrvale ebaõnnestunud saavutused, tuleks heita kogu aeg teooriaid kõrvale, kui
aga ainult tõsiseid äpardumisi arvestada, peaks popperi olema mingi
ebatõenäosuse või falsifikatsiooniastme kriteerium. Ei ole head ja ühest vastust
küsimisele, kui hästi teooria sobib kokku faktidega.
Kommunikatsioon üksteisega, et mõista uusi kontseptsioone ja aktsepteerida
paradigma. Erinevate asjade ja erinevate seoste nägemine.
Uute revolutsiooniliste teooriate ja paradigma vahetusega ei looda neid muutnud
teadlased enamsti kaasaegsete arusaamisele, vaid uuele, peale kasvavale
põlvkonnale.
Väidetel on suur tõenäosus saavutada edu, kui uus paradigma ilmutab