Eelistatakse teooriaid, mis annavad rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas asjad paistavad. Mida üldisemalt rakendatav teooria on, seda suurem on tema väärtus. Seetõttu on Newtoni seadused, mis on laiemalt rakendatavad, eelistatavad palju spetsiifilisemale teooriale "Päikesesüsteemis on seitse planeeti". Thomas Kuhni mõjukas raamatus "Teadusrevolutsioonide struktuur" väidetakse, et teadlased töötavad teatavate paradigmade raames ning on vähe tõendeid, et nad falsifikatsionistlikku metodoloogiat tegelikult rakendaksid. Popperi õpilane Imre Lakatos püüdis Kuhni ideid falsifikatsionismiga lepitada, väites, et teaduse progress toimub uurimisprogrammide, mitte konkreetsemate üldväidete falsifitseerimise teel. Teine Popperi õpilane Paul Feyerabend heitis lõpuks kõrvale mis tahes ettekirjutava metodoloogia, asendades meetodi põhimõttega "kõik kõlbab" (anything goes). Aastal 2004 avaldas Michel ter Hark Groningenis raamatu Popper, Otto Selz and the rise of
esialgsena – tunnustada teaduse teatud kindlas staadiumis, juhul kui ta suudab edukalt läbida kõik testid, mida antud teadusharu oma arenguseisundis teaduse hetkestaadiumis võimaldab. Vaatlusedotsustused, mis moodustavad baasi, mille suhtes tuleb hinnata teadusliku teooria headust, võivad Popperi seisukohalt olla ise ekslikud. Popperi metafoor lk 101. Vaatlusotsustused võivad olla ekslikud, nad võetakse omaks ainult esialgsena, edasise revideerimisvõimalusega, mis õõnestab falsifikatsionistlikku seisukohta. Teooriaid ei saa lõplikult vääraks tunnistada, sest falsifikatsiooni aluseks olevad vaatlusotsustused võivad ise teaduse hilisema arengu valguses vääraks osutuda. Lõplikud falsifikatsioonid on välistatud, sest vaatuslik alus, millele nad toetuvad, absoluutselt kindlal kujul puudub. 3.Realistlike testimissitatsioonide komplekssus (102-105). Falsifikatsionismi raskus realistlikus testsituatsioonis. Realistlik teaduslik teooria koosneb ju üldiste
annaabi.ee 
