K. R. Popperi kriitiline ratsionalism.
teadlane püüab saavutada maailma tõest kirjeldust. Kuid see eesmärk ei ole tema hinnangul
kunagi täielikult tõestatavalt saavutatav, teadus suudab üksnes tõele läheneda. Seetõttu
soovitab Popper asendada justifikatsionistliku teaduse käsituse hüpotetistlikuga – teadlikult
valitud eeldusega, et teaduslik teadmine kujutab endast alati vaid oletusi, lõplike tõestusteta
hüpoteese maailma kohta. Niisugust teaduse-käsitust nimetab Popper fallibilismiks.
Teaduslikke teooriaid tuleks vaadelda ajutistena isegi siis, kui me antud hetkel ei näe põhjust
nende väidetes kahelda. Jällegi on Popperi käsitlus siin otse vastandlik traditsioonilise
filosoofia põhilisele orientatsioonile. Nii Platoni kui ka Descartes`i järgi pidi filosoofia ja
teadus taotlema teadmist, mis oleks mitte üksnes tõene, vaid ka tingimatu (anhypothetos).
Selline tingimatult tõene olemustunnetus ei ole Popperi hinnangul inimtunnetuse
annaabi.ee 
