Nimetu
rüütlimõõk. Paremate materjalide toel muutus mõõga tera aja jooksul üha pikemaks ja
kergemaks, samuti leidsid mõõgad sõjapidamises laiemalt kasutust. Muutus ka tera läbilõige.
Õhuke ja lai kesksoonega tera, mis sobis hästi turvistamata vaenlase hakkimiseks, asendus
rombikujulise teraprofiiliga, millel oli terav ots ning mis läbistas moodsat turvist paremini.
Samal ajal levisid ka aasiast ülevõetud üheteralised saablid ehk falkionid, rasked ning suure
purustusjõuga raierelvad.
Kuueteistkümnendal sajandil arenes ristraua ümber kätt kaitsev korv ja tekkisid esimesed
rapiirid. Rapiir oli peamiselt torkamiseks mõeldud relv, mille tera läbilõige oli vahel lausa
ristküliku kujuline, kuna lõiketera asus ainult tipupoolse kolmandiku ulatuses. Sellise
profiiliga relv võis olla üle meetri pikk ja väga peenike, ilma et see oleks murdunud. Hiljem
muutusid rapiirid lühemateks ja kergemateks vehklemisrelvadeks