Halliste luha taimkatte muutustest
maapealne biomass ega liigirikkus neis oluliselt erinevad. See ei ole kooskõlas eelnevate
andmetega (Prach, 1992; Touzard jt. 2002). Tulemusi tasandas kindlasti ka võrsete suurust
arvestava (500 võrset) prooviruudu kasutamine. See muutis erineva suurusega taimevõsudega
prooviruudud omavahel paremini võrreldavateks. Fikseerimata suurusega prooviruudud olid
725 kuni 9 900 cm2.
Majandamisreziim mõjutas oluliselt biomassi, liigilise mitmekesisuse ja võrsete tiheduse
näitajaid. Falinska (1991; 1995) leidis samuti, et liigirikkus ja võrsetihedus vähenesid,
maapelne biomass suurenes ja taimevõsude kõrgus ja ühevõsupindala suurenesid niitmise
katkemisele järgneva suktsessiooni käigus.
Eluvormiliselt koosseisult olid sarnased regulaarselt majandatav (reziim A) ja pikka aega
majandamata (reziim D) luhaniidud. Tegelikut kasvasid neil erinevad liigid, mis olid ka
erineva suurusega. Reziimil A domineerisid madalakasvulised (rohurinde alumises osas)