Kommertskunst ja sõltumatu kunst
lakoonilised laused topeltkodeeritud sõnumitega ning kaks korda suurema
artikulatsiooniga. See tekitab vaatajas ambivalentse seisundi, mis lõpptulemusena
toidab passiivsust ja ükskõiksust, mida niigi teeb üldsus. Toimub täielik ajupesu ja
orjastamine massimeedia ja komunatsiooni ja infotulva all. Reklaami valitseb kõikjal
meie ümber. Tänaval kõndides, billboard'id, ühsikondlikus transpordis sõites.
Kohvikusse sisseastudes või mööda kesklinna tänavaid kõndides jagatakse sulle
faliereid, trükipress väljaanded ja muud. Televiisor ja raadio pasundavad hommikust
õhtuni. See kõik mõjub kuna seda korratakse korduvalt, ta suunatakse sulle kindlat
huvigruppidele suunatult, kus valitseb osaline tõde. Tekibki küsimus, et kas kunst kui
algupäraselt kindlate raamide ja mängureeglitega, kõigile arusaadavas ja mõistetavas
terminites seletaud vorm hakkab surema?
Enesest mõistetav on see, et alati pole halba ilma heata. Igal asjal on kaks pool Nii ka