Rafaello Giovagnoli "Spartacus"
tagasi. Läbitungiv naisekarje kostus siis saalis ning uksel seisis liikumatult Valeria, näost valge
nagu kriit. Tänu Valeriale ei pidanud Spartacus Artorixiga võitlema. Ainult gladiaatorid, eriti aga
Spartacus ja Artorix pöörasid Valeriale pilgud täis armastust ja tänu. Valeria käskis orjadel
viivitamatult laibad ära koristada, maha matta, põrand pesta , sellele õlisid ja lõhnaaineid pritsida
ning Sulla murrakarikasse falerni veini valada, et see sõpruse märgiks külaliste hulgas saaks ringi
käia. Sulla oli pahane, kuid ta eriti midagi aru ei saanud kuna ta oli joobumuse uimas.
Keskpäeval ärgates sai Sulla teada, et Granius oli tema seljataga rääkinud ning määras talle
surma, sundides oma orjadel noormehe surnuks peksta. Hetkel, mil Granius hinge heitis, kukkus
Sulla ise ning äkiline kramp vapustas tema keha ja veidi aja pärast ta suri, tohutul hulgal verd
suust välja ajades
annaabi.ee 
