Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
puupea jt). VS osiste vahetamine ei ole alati võimalik.
Tuletusliidetega sõnad
KT liigendus sarnaneb liitsõnaga
stik-, mik-, nik-, lik-, vik-liitega sõnades on esimeses KTs 1-2 silpi, nt maas|tikule, maas|tikku
jne, kus teine osis muutub nagu TIKK.
Noorema põlvkonna häälduses on esimeses KTs 2 silpi: maasti|kule, ohtli|kule, ämbli|kule.
Ka võõrsõnades, kus normi järgi on 1 silp sõnaalgulises kõnetaktis, s.t sõnad, kus esisilp on pikk
(Q3), nt
kont|serdile, kont|serti; as|faldile, komp|vekile, porf|fellile.
Noorema põlvkonna häälduses on esimeses KTs 2 silpi: kontser|dile, kotle|tile.
Traditsiooniline hääldus nõuab järgsilpide vokaalide vahele silbipiiri ja ka kõnetaktipiiri, nt
seda muuse|umi uuem hääldus: muuseu|mit
43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Kestus, intonatsioon, kvaliteet Rõhu
mõjuala on tavaliselt silp
Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele
Rõhu ülesandeks:
rütmi kujundamine