Hispaania kodusõda
aastate
keskpaigas ikka veel halvas seisus - maksebilansi defitsiit kahekordistunud ja
rekordiliselt kõrge inflatsioon vähendas palkade väärtust. See põhjustas aga streikide
laine.
Falangi ja sõjaväe vahel tekkisid pinged, sest armees oli palju tuliseid
monarhiste, kes olid kibedalt pettund, et Franco keeldus Alfonso XIII poega don
Juani monarhiks kuulutamast. Franco oli sunnitud 1957. aastal vastu tahtmist
tagandama suurema osa oma ministritest ja looma uue, järeleandlikuma
falangistidest koosneva valitsuskabineti. 1959. aastal oli Franco sunnitud vastu
tahtmist heaks kiitma tehnokraatide stabiliseerimisplaani. 1970-ndate alguseks
muutus Hispaania oskas industrialiseeritud ja linnastunud lääne tarbimisühiskonnast.
1973. aastal palusid piiskopid kiriku ja riigi lahutamist, Francole oli see
,,noahoop selga".
1959. aastal loodi terroristlik organisatsioon ETA, mis võitles Franco reziimi
vastu, ETA-st sai ka võitluse sümbol.
1966