Rahmaninov
Virtuooslikud klaverietüüdid kujunesid teatavasti kontserdipraktikas välja eelkõige
XIX sajandi tuntud pianistide Kalkbrenneri, Moschelesi, Thalbergi jt loomingus. Need olid
mõeldud esmajoones oma tehniliste võimete demonstreerimiseks ja osutusid küll efektseteks,
kuid enamasti küllaltki pealiskaudseteks kontserdi lõpunumbriteks. Uue lehekülje etüüdizanri
ajaloos avas Chopin, kelle etüüdide eesmärk oli ühe kindla faktuurielemendi poetiseerimine.
Liszti etüüdides äratab seevastu tähelepanu zanri programmiline tõlgendus (näit "Mazeppa",
"Metsik jaht", "Eroica" jt).
Rahmaninov, lähtudes küll oma etüüdide loomisel nii Chopini kui ka Liszti
traditsioonidest, lõi täiesti isikupärase klaveristiili ja püstitas endale sellised ülesanded, mis
olid enne teda tundmatud. Rahmaninovi etüüdide lähtealuseks olid mitmesugused kujundlikud
annaabi.ee 
