Faktivigade parandus 1) 1965 - 1865 2) Ei elanud Raikküla mõisas 3) Kirjanik õppis Tallinnas. 4) Tallinna Linnateatrit ei olnus siis veel olemas ning Jaan Kross polnud Vilde noorpõlves veel sündinudki. 5) Vilde esimene jutustus valmis 1883.aastal. 6) Tema loomingu võib jaotada neljaks: nooruspõlves põnevusjutud ja naljalood, II perioodil kriitiline realism, III perioodil psühholoogilised romaanid ning IV perioodil näitekirjandus. 7) 1920.aastast oli Vilde vabakutseline ajakirjanik. 8) Vildet kutsuti Nalja-Vildeks, kuna tema esimese perioodi teosed olid naljaka sisuga. 9) E.Vilde ei käinud New Yorgis, Türgis ja Moskvas. 10) Helsingis toimetas Vilde satiirajakirja ,,Kaak". 11) Juhan Liiv ei olnud Vilde onupoeg. 12) Vilde polnud romantik, vaid realist. 13) Vilde teos ,,Külmale maale" jutustab eesti külaolustikust ja analüüsib kuritegevuse probleeme. Üks mees saadeti Siberisse sooritamata kuritöö eest. 14) ,,Kui...
tea teemast eriti midagi. Leht ongi blogi ülesehitusega ning täpset infot sealt kindlasti ei saa. Ka konkreetse artikli autor tegeleb tegelikkuses hoopis filmindusega. Ülesanne 3. Loe läbi allolev tekst. Tegemist on tsitaatidega ühe raadiointervjuu eestikeelsest, 2014. aastal ilmunud tõlkest, mis kubiseb probleemidest. Leia neid nii palju kui oskad. Kommenteeri enda kahtlusi ning seleta mulle kuidas sa just nende faktivigade ja küsitavuste identifitseerimiseni jõudsid. Proovi keskenduda enda mõtteprotsessi kirjeldamisele - mis sinus kahtlusi äratas, milliseid fakte või väiteid otsustasid kontrollida, kuidas sa neid kontrollisid, kust informatsiooni leidsid (lingi allikad), millised järeldused tegid. Proovi leida vähemalt viis viga või probleemi. [10 punkti] 31. juulil andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM“ intervjuu teadlane ja õppejõud (ta ei ole päris
Uurimustöös on kasutatud tsitaate intervjuudest; tsitaadid on esitatud muutmata kujul. Intervjuude käigus esitasin lisaks kaheteistkümnele plaanitud küsimusele ka isikupõhiseid küsimusi, et saada tollastest sündmustest ning intervjueeritavast parem ülevaade, mistõttu oli tegelik esitatud küsimuste arv lõppkokkuvõttes 30-40 küsimuse ringis. Suulise pärimuse salvestamisel tuleb paraku teatavasti arvestada sellega seonduva problemaatikaga, näiteks valesti mäletamise, faktivigade ning sündmuste moonutamisega, lisaks tuleb intervjuu läbiviijal arvestada ka intervjuu orgaanilise iseloomuga, mis tähendab, et võib tekkida kõrvalepõikeid teemadele, mille üleskerkimisega oli enne intervjuu läbiviimist võimatu ette arvestada. Intervjueeritavate vastused küsimustele said üles märgitud teadliku valikuna just kirjalikult käsitsi, et luua intervjueeritavatele vabam ning vähem formaalne õhkkond: näiteks