Bulgaarlane, kaukaaslane, brasiillane - aasialaine, sofialane ese, loom, taim: -i (osuti), -ja (avaja), -kas (purjekas) koht: -la (söökla), -k (rinnak) Verbituletus. Tegevus: - ta (da)- (pai-ta-b), -sta- ( lõbu-sta-b), -ne- (kalli-ne-mine). Häälestama, pimenema, kõhnuma, sulisema, titatsema. Kausatiivid ehk põhjustavat tegevust väljendavad verbid. Mõjutamine, muutus. Suhteid lõpetama, kooki küpsetama, saapaid puhastama. ta-, da-, sta-, nda- Faktitiivid ehk teostusverbid väljendavad lihtsalt tegevuse sooritamis. Seisundit mõjutamata. Kelgutama, uisutama, silitama. ta-, da-, sta-, nda- Reflektiivid ehk enesekohased tegusõnad väljendavad tegevust, mis tegija endaga toimub. Seisundi muutus, mis puudutab subjekti ennast. Laev randub, neiu solvus, inimene vananeb. u-, ne- Tegevuslaadi vaheldumist väljendavad verbid. Tantsisklema, mõtisklema, haugatama Määrsõnatuletus Viis: -lt (ehmnult), -sti (hästi), -li (kõhuli)
Jakob Hurt käsitles oma doktoriväitekirjas 1886 ne-tuletisi. Kontinuatiivverbid krabisema, nagisema, nirisema ja särisema väljendavad pidevat kestvat tegevust. Fekventatiivverbid piiksuma, hõikuma, karglema ja naljatlema väljendavad katkendlikku korduvat tegevust. Verbid plaksatama, käratama, naeratama, hüüatama, ohkama ja hõikama on momentaalid. Ta-kausatiivid eksima, sulatama, laeindama, sulistama väljendavad põhjustavat tegevust ja on tuletatud intransitiivsest verbist. Ta-faktitiivid laenutama, laiutama, julgustama, rühmitama on tuletatud noomenist. Pejoratiivid halvustussõnad. Tuletuskäik puur>puurima, tapeet>tapetima, kõblas>kõplama, haav>haavama, nööp>nööpima, klaar>klaarima nimetatakse otsetuletuseks e konversiooniks. Sõnamoodustusviisi omnibuss>buss, automobiil>auto, laboratoorium>labor, stipendium>stipp, kaitsepolitsei>kapo nimetatakse lühendamiseks. Liitverbid on liitsõnad, mille põhisõnaks on verb.
annaabi.ee 
