Kanti Filosoofia, "Prolegomena"
kohaselt kõne alla tulla.
David Hume oli kõik võimalikud otsustused jaotanud samuti kahte liiki – otsustusteks ideede
vahelistest suhetest (relation of ideas) ja faktiotsustusteks (matter of fact). Esimene otsustuste
rühm vastab sellele, mida Kant nimetab analüütilisteks otsustusteks. Hume osutab, et sellise
otsustuse eitamine, mis väljendab loogiliselt korrektselt ideede ehk mõistete vahelisi suhteid,
peab sisaldama endas vastuolu ja olema mõteldamatu (kontradiktoorne). Faktiotsustuse (Kanti
5
Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020.
terminoloogias sünteetilise otsustuse) eitus on aga küll väär, kuid ei sisalda iseendas vastuolu ega
ole seega mõteldamatu. Hume`i järgi on analüütiline, mõistete vahelisi suhteid loogiliselt
korrekselt väljendav otsustus seega küll paratamatult tõene, kuid ei ütle midagi tegelikkuse kohta.
Tegelikkuseks on tema kui empiristi jaoks kogemuses antud nähtused