Tiit Lauk humanitaar
telefoniintervjuudena, millest litereerisin lühikokkuvõtted. Suur osa intervjuudest on läbi
viidud eesti keeles, Rootsi džässmuusikute ja džässiuurijatega inglise keeles8 , E. Lindströmi
ja Soome džässiuurijatega soome keeles.
8
Rootsikeelsetest trükistest arusaamiseks olen kasutanud Leena Marandi ja Lars Westini asjatundlikku abi,
mille eest olen väga tänulik.
15
Järeldusteni jõudmiseks on kasutatud valdavalt faktikriitilist induktiivset analüüsi – saadud
ainestiku mitmekülgset ja üksikasjalikku läbitöötamist. Tänu töö autori aastakümnete
pikkusele kogemusele džässmuusikuna on paljude järeldusteni jõutud puht kaemuslikult.
Statistilisi meetodeid rakendatakse vähe, kuna arvandmeid on napilt ja need pole alati
usaldusväärsed.
Eesti olukorra paremaks esiletoomiseks on püütud leida võrdlusjooni meie naabritega, eeskätt
Soomega, kus džäss hakkas arenema praktiliselt samal ajal