Low prototüüp ei jõudnudki kunagi õhku, sest selle disainis oli hulk vigu; peaprobleemiks oli mootori tekitatud raadiomüra, mis segas õhusõiduki juhtimist. Täiustatud mootori abil valmis selle esimese katsetuse järel mitmeid uusi õhusõidukeid, mis aga ükski ei jõudnud lahingutegevusse. Teine maailmasõda Kahe maailmasõja vahel tegelesid mehitamata õhusõidukite arendamisega nii britid kui ameeriklased. Esimene edukas mehitamata õhusõiduk oli Suurbritannia Fairey IIIF, mille hüüdnimi oli Fairey Queen. Fairey Queenile järgnesid ka Bee Queen ja Wasp Queen ning siit arvatakse pärinevat sõna droon (inglise keeles drone – isasputukas ühiseluliste putukate seas) kasutamine UAV-de sünonüümina. Teise maailmasõja ajal algas droonide tööstuslik tootmine. Esimene ettevõte, mis õhusõidukeid valmistama asus, oli USA ettevõte Radioplane. Ameerika Ühendriikide armee tellimusel toodeti nende mudelit Radioplane OQ2 kokku 15 000 eksemplari
Esimene tõeline mehitamata õhusõiduk valmis Suurbritannias esimese maailmasõja ajal, Professor A.M. low'd palus disainida väike piloodita õhusõiduki mille sisemus oli täidetud pommidega, kahjuks ei jõudnud see õhusõiduk taevasse kuna sellel disainil oli väga palju vigu, peaprobleemiks oli mootori tekitatud raadiomüra mis segas õhusõiduki juhtimist. Teise maailmasõja aeg valmistasid nii Britid kui ka ameeriklased droone. Esimene edukas mehitamata õhusõiduk oli Fairey IIIF mille hüüdnimi oli Fairey Queen. Teise maailmasõja aeg algas droonide tööstuslik tootmine, esimene ettevõte kes mehitamata õhusõidukeid valmistama asus oli USA ettevõte Radioplane. Ameerika ühendriikide armee tellimusel toodeti nende mudelit Radioplane OQ2 kokku 15000 eksemplari need droonid olid mõeldud õhutõrje harjutussihtmärkideks. Eesti on seni valmistaud ühe miniatuurse mehitamata õhusõiduki mudel nimega UAV Swan. Selle
annaabi.ee 
