Kui viirus on juba mälus olemas, käivitatakse originaalne programm. Viiruse puudumisel aga loetakse selle kood mällu ning alles seejärel käivitub algne programm. 3. Kolmanda viisi korral nakatakse EXE-faile suunates programmi algusaadress viiruselisele koodile, mis on enamasti programmifaili lõpus. Edasised tööpõhimõtted on samad, mis COM-faili viirustelgi. 1.6 Mitteresidentsed failiviirused Mitteresidentsete failiviiruste erinevus residentsete failiviirustega seisneb peamiselt selles, et nakatav kood ei asetse mälus, vaid käivitub ainult nakatunud programmifaili käivitamisel, otsides kettalt nakatamata faile ja nakatades neid. Kuna programmifaili töö sammhaaval jälgimisel on võimalik viiruse koodi üles leida, siis on viiruseloojad valmistanud stealth-viiruse, mis näitavad nakatunud faili suuruse asemel esialgse faili suurust või näitavad viiruse asemel faili algset sisu. 1.7 Makroviirus
Kui viirus on juba mälus olemas, käivitatakse originaalne programm. Viiruse puudumisel aga loetakse selle kood mällu ning alles seejärel käivitub algne programm. Kolmanda viisi korral nakatakse EXE-faile suunates programmi algusaadress viiruselisele koodile, mis on enamasti programmifaili lõpus. Edasised tööpõhimõtted on samad, mis COM-faili viirustelgi (Heinaru, 2012). 1.4. Mitteresidentsed failiviirused Mitteresidentsete failiviiruste erinevus residentsete failiviirustega seisneb peamiselt selles, et nakatav kood ei asetse mälus, vaid käivitub ainult nakatunud programmifaili käivitamisel, otsides kettalt nakatamata faile ja nakatades neid. Kuna programmifaili töö sammhaaval jälgimisel on võimalik viiruse koodi üles leida, siis on viiruseloojad valmistanud stealth-viiruse, mis näitavad nakatunud faili suuruse asemel esialgse faili suurust või näitavad viiruse asemel faili algset sisu