3.1. Kõvaketta DOS Boot-sektorit nakatavad viirused. 3.2. 360 kB flopiketta viirused. 4. Ülekirjutavad viirused. 5. Parasiitviirused. 6. Mälus mitteresidentselt paiknevad viirused. 7. Mälus residentselt asetsevad viirused. 7.1. Alla 640 kB (segmendis A000). 7.2. Üle 640 kB. 7.2.1. Viirused mis kasutavad BIOS/Video/Shadow RAM-i (segment A000 - FFFF). 7.2.2. Viirused, mis kasutavad extended/expanded mälu. 8. Spawning (companion) viirused. 9. Viirused, mis manipuleerivad failipaigutustabeliga (FAT - File Allocation Table). 10. Viirused, mis nakatavad MBR-i (Master Boot Record, Partition Table). 11. Kataloge nakatavad viirused. Kokkuvõte. Arvutiviiruste suhtes kõige tundlikumaks on osutunud IBM PC-ühilduvad arvutid. Nendel arvutitel on avastatud praktiliselt kümme korda rohkem viiruseid kui teistel. Seni on viiruste suhtes kõige töökindlamaks osutunud Macintosh tüüpi arvutid. Üldiselt võib IBM tüüpi arvuti viirused jagada kahte suurde gruppi. Esimeseks
mitteresidentselt.Näiteks faili nimi ja nn. ajatempel (time stamp) on püsivalt MFT-s, samas on enamus failiinfost MFT-s esindatud mitteresidentselt on näiteks mõeldamatu, et faili atribuutide hulka kuuluv faili sisu andmetena püsivalt MFT-s oleks. Selleks on MFT-s atribuut Attribute List, mis sisaldab nende failiatribuutide kohta käivaid kirjeid mäluruumile kõvakettal, mis MFT-sse ei mahu. MFT on analoogne FAT failisüsteemi failipaigutustabeliga(file allocation table). Samuti võimaldab NTFS failisüsteem kaitsta andmete kadumise eest juhul kui näiteks arvuti jookseb kokku, sest NTFS salvestab automaatselt lahtiolevate failide sisu transaktsioonide tabelisse, kust seda hiljem on võimalik taastada (system recovery). NTFS kindlustab seega andmete integreerituse kõikidel tema poolt hallatavates kettajagudes, käivitades automaatselt kõvaketta taastamisprotseduuri (HDD recovery) peale
3.1. Kõvaketta DOS Boot-sektorit nakatavad viirused. 3.2. 360 kB flopiketta viirused. 4. Ülekirjutavad viirused. 5. Parasiitviirused. 6. Mälus mitteresidentselt paiknevad viirused. 7. Mälus residentselt asetsevad viirused. 7.1. Alla 640 kB (segmendis A000). 7.2. Üle 640 kB. 7.2.1. Viirused mis kasutavad BIOS/Video/Shadow RAM-i (segment A000 - FFFF). 7.2.2. Viirused, mis kasutavad extended/expanded mälu. 8. Spawning (companion) viirused. 9. Viirused, mis manipuleerivad failipaigutustabeliga (FAT - File Allocation Table). 10.Viirused, mis nakatavad MBR-i (Master Boot Record, Partition Table). 1. Katalooge nakatavad viirused. 4.1 Spawning virus. Esimene Spawning või Companion tüüpi viirus avastati 1990.aasta aprillis. Selleks oli AIDS II. See oli esimene teadaolev viirus, mis kasutas "korrespondeeriva faili tehnikat", nii et nakatatav sihtmärk: EXE-fail jäi tegelikult muutmata. Viirus kasutas
annaabi.ee 
