NTFS-i tuge, kui on tema eelkäijale FAT-ile. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS-i lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OS-ile kui ka Linuxile olemas tasuta tarkvara ntfs-3g, mis suudab NTFS-failisüsteeme lugeda ja kirjutada. NTFS uuendused võrreldes FAT-iga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiatribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid (kettaruumi jaotamine kasutajate vahel) ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16 EB). Ext-failisüsteemid Ext- (extended filesystem) failisüsteeme kasutatakse traditsiooniliselt Linuxis. Praegu on kasutuses versioonid ext2, ext3 ja ext4. Ext2, nendest kõige vanema ja lihtsama suurim puudus on journaling toe puudumine, mis vähendab failisüsteemi usaldusväärsust. Ext2 edasiarendus
File System). Lihtsustatud ja kõigile arusaadav vastus on - jõudlus on NTFS puhul suurem suuremate kettamassiivide puhul, FAT32 toimib paremini väiksemate ketastega. NTFS-i kõrge turvalisuse tase ei taga kogu arvutisüsteemi turvalisust - NTFS turvalisus on tegelikult vaid alamhulk operatsioonisüsteemi turvalisusest. NTFS failisüsteem näeb igat faili või kausta (ka metaandmeid) kui failiatribuutide hulka Master File Tabel-is (MFT). Failiatribuudid võivad MFT-s olla kas residentselt või mitteresidentselt.Näiteks faili nimi ja nn. ajatempel (time stamp) on püsivalt MFT-s, samas on enamus failiinfost MFT-s esindatud mitteresidentselt on näiteks mõeldamatu, et faili atribuutide hulka kuuluv faili sisu andmetena püsivalt MFT-s oleks. Selleks on MFT-s atribuut Attribute List, mis sisaldab nende failiatribuutide kohta käivaid kirjeid mäluruumile kõvakettal, mis MFT-sse ei mahu