Eesti kirjandus I, kordamine
Kreutzwaldi loodud eeposesse. Tõi välja, miks ,,Kalevipoeg" on võrreldes
Lönnroti (Polnud kalevala looja, kui just koostaja, käis külades üles
kirjutamas kutselistelt laulikutelt saadud lugusid. Aines, mida ta kätte sai, oli
ehe rahvaluule, kus oli talletatud varasemate põlvkondade tuhandete
aastate pikkune mälu.) ,,Kalevaga" märksa nõrgem teos. Kreutzwald, kellele
,,kalevala" jättis võimsa mulje, tahtis luua midagi selle eeskujul. Aines, mis K
kasutada oli, oli hõre (peamiselt Fahelmannist saadud proosavormis
muistendid). Tõeline rahvaluulekogumine eesti aladelt veel puudus. Suur
osa ,,kalevipojast on K enda loodud järele aimates regivärssi.
Noor-Eestlaste kriitika ei puudutanud ainult ,,Kalevipoja" loomist. Kui
Kalevipoeg oleks olnud proosa vormiks, oleks võib-olla olnud ka
õnnestunum ettevõtmine. Kuna me oleme olnud orjarahvas, võis Tuglase ja
Aaviku meelest olla meie eepos orjaeepos. Kui loeme eepost, ei saa me
ajaloost midagigi teada
annaabi.ee 
