Rahvuslik ärkamine Eestis ja seltsiliikumine
Estofiilid ja esimesed eesti soost kirjamehed
Eestlastele kui omaette rahvale hakkasid tähelepanu pöörama baltisaksa
kirikuõpetajad ja kirjamehed, keda nimetatakse estofiilideks. Nad arendasid eesti
kirjakeelt, andsid välja õpetliku sisuga kirjavara, uurisid kombeid ja tavasid.
Rahvuslikku liikumist poleks ilma eesti soost haritlaste ja ühiskonnategelasteta.
Esimestest Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinold Kreutzwald. Mõlemad
tundsid suurt huvi eesti keele vastu. Faelmannile tuli mõte kirjutada eeslaste
rahvus eepos nagu soomlastel, Kreutzwald teostas selle ja avaldas 1857.-
1861.aastal ,,Kalevipoja,, eesti ja saksa keeles. Eelnimetatud härrad tegutsesid
baltisaksa estofiilide ringkonnas, kus kõik ennast eestlasteks pidasid.
Eesti Postimees ja Sakala
Rahvusliku liikumise veduriks sai ajakirjandus. 1857.aastal asutas Vändrast päris
eesti soost köster Johann Voldemar Jannsen nädala lehe Perno Postimees (nüüd
Eesti Postimees). See liitis rahva
annaabi.ee 
