Eesti uusaeg (1710-1900)
normeerituna. Oli uue kirjaviisi propageerija. Tema väljaandes ,,Maailm ja mõnda,
mis seal sees leida on" kasutab normeeritud eesti keelt. Ajakiri ise oli
populaarteaduslik. Oma lugejaskonda võitis ka tänu sellele, et oli illustreeritud (oli
üks esimestest illustreeritud ajakirjadest talurahvale). Kreutzwald oli ka üks
eestikeelse hariduse pooldaja. Kritiseeris kadakasakslasi. Tegeleb siiski ka
saksakeelse ajakirjandusega. Saab Faehlmannilt ka rahvaluule pisiku. Räägib
rahvaluule vajalikkusest. Tegi ka kunstmuinasjutte, tõlkis ka saksakeelseid
muinasjutte eesti keelde. Kreutzwald on ka üks esimestest, kes kutsus üles rahvaluulet
koguma, talletama järgnevatele põlvedele. Kreutzwald innustub ka Faehlmanni
Kalevipoja-ideest. Kui Faehlmann sureb, võtab Kreutzwald selle mõtte ja idee üle. Tal
on mitmeid teisigi mõjutusi. Üheks selliseks on soomlaste Kalevala. 1851. aastal on