EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
Jaanus Andreus Nooremb (Madis Kõiv & Hando Runnel) ,,Küüni täitmine" (1978)
esimene Kõivu tekst, mis on absurdidraama kontekstis hästi tõlgendatav. Süzeetused
riskeerimine. Korralikku, selget süzeed ei saa kätte, vahepeal laulavad Runneli stiilis.
Hakatakse pöörduma ajaloo poole, nii realistlikus kui ka eksperimenteerivas võtmes:
Jaan Kaplinski Neljakuningapäev (1977) ja Madis Kõiv & Vaino Vahing ,,Faehlmann.
Keskpäev. Õhtuselgus" (1982) biograafiline näidend Faehlmanist. Traditsiooni ajaloo
juurte, rahvusliku ajaloo juurde pöördumine. Näidend on liiga pikk. Ei järgi realistlikku
esteetikat. Räägib ajaloost ja selle sündmusest.
Psühholoogilise rõhuasetuse kaudu võib rääkida psühhomodernismi tulekust Eesti
draamasse ja ka Eesti proosakirjandusse: 1970nda I poolel Vaino Vahing , tema
näidendid ,,Suvekool" (1972) ja ,,Mees, kes ei mahu kivile" (1975).
Rein Saluri ,,Külalised" (1974) tekstilahendusega loob mudelsituatsiooni, mängides
annaabi.ee 
