Eesti keele ajalugu
üle jõu käivaks. Esimene eestikeelne ajakiri ,,Maarahva Nädalaleht".
Eduard Ahrens- 1803. Tallinnas sakslasest maamõõtja poeg. Õppis Tartu ülikoolis
usuteaduskonnas. Aastaid koduõpetaja, Kuusalus pastor. Kaheosaline grammatika soome
keele alusel. Liigitati astmevahelduse tuginevaks ja kõrgenevaks. Põhjalik lauseõpetus.
Tahtis, et lühikest täishäälikut märgitaks ühe tähega, pikka kahega. See tekitas vastuolu.
Õpetatud Eesti Selts- 1838. a. Asutas Faehlamm Tartu ülikooli juurde ÕES-i. Eesmärgiks oli
eesti keele, rahvakeele ja eestikeelse kirjasõna levikeele kaasaaitamine. Tahtsid samuti luua
ühtset kirjakeelt (kas siis lõuna- ja põjaeestikeele seguna või võttes aluseks ainult
põjaeestikeele).
Friedrich Reinhold Kreutzwald ja uus kirjaviis- Asus toetama uut kirjaviisi ning edendas
seda. Sellega seoses levis uus kirjaviis kiiresti. ,,Kalevipoja" autor; kirjutanud palju
muinasjutte. Lõi eestikeelde juurde sõnu
annaabi.ee 
