Kultuurilooline tõlge Portugal
See muutus populaarseks Lisbonis
aastal 1820 koos lauljanna Maria Severa'ga. Aastal 1833 avati esimesed fadomajad (casas
de fado) ja laul võttis oma praeguse vormi. Aastal 1870 võtsid aristokraadid selle omaks kui
vahendi, millega väljendada nende romantilisi emotsioone. Sajandi lõpuks oli see muutunud
kirjanduszanriks ning selle aja suured poeedid ja kirjanikud proovisid selles oma kätt.
Romaanides hakkas ilmuma fastida figuur, kes eksles fadomajast fadomajasse, istus
suitsupilve sees, jõi ja, silmad poolkinni, kuulas nostalgilisi viise. 20. sajandi alguses tähendas
fado kriitikute võimalust väljendada nende ideoloogilisi sõnelusi.
Lauljanna Amália Rodriguez, kes suri aastal 1999, tõi fadole ülemaailmse kuulsuse, nii
suure, et see on muutunud Portugali ja tema saudade sümboliks.
Fado laulmine ja mängimine Laulja (fadista), tihti naine, on saadetud ühe või kahe
pillimängija poolt