Stendhal ,,Parma klooster´´
marssis oma vägedega Milaanosse sisse. Ta hakkas õppima jesuiitide juures. Kuueteist
aastaselt otsutas Fabrizio, et ta tahab liituda Napoleoni vägedega, jättes Milaanosse maha
kurva ema, tädi ja õed. Peagi jõudis ta Pariisi, kus algasid tema äpardused. Fabrizo jõudis ühe
tee ääres asuva pataljoni juurde, kus teda austerlaste nuhiks peeti ning ta pandi vangi. Vangist
sai ta põgenema tänu vangivalvuri naisele, kellele Fabrizio raha maksis. Vangivalvuri naine
andis Fabriziole ühe vangis hinge heitnud hussaari riided ja tema passi. Peagi sai ta võtta osa
võtta sõjategevusest Waterloo lahingus. Peale lahingut sai Fabrizio sõneluse käigus
prantslaste käest haavata ning ta läks lähedal asuvasse külla võõrastemaija varjupaika otsima.
Tema haavad olid mädanema läinud ning perekond, kellele võõrastemaja kuulus, hoolitses
Fabrizio eest 2 nädalat, kuni ühel päeval astus tuppa saksa ohvitser, kes tuli teda sõjavangide
nimekirja kandma