"Must prints" Iris Murdoch
kuuleme selle kaugeid vastukajasid. Nagu näiteks Bradley endise töökaaslase
Hartbourne pidevad kõned, mida aga Bradley eiras. Kuid seda suuremat
tähelepanu osutab kirjanik üksikute tegelaste psüühikale. Peene satiirikusulega
7
lahkab ta nende omakasupüüdlikke huvisid, auväärsetes kodanlikes majades
pesitsevat räpasust ja valet. Eriti halastamatult on välja naerdud edukas
,,sulerüütel", tüüpiline massikultuuri fabritseerija Arnold Baffin, kes toodab igal
aastal vähemalt ühe vähenõudlike lugejate maitse järgi loodud romaani. ,,Mul ei
ole muusat," kuulutab ta avalikult. ,,See tähendabki olla professionaalne kirjanik."
Üks meeldejäävamaid kujusid romaanis on hädafilosoof Francis Marloe, kelle
järelsõna on hiilgav paroodia kõlupäiste Freudi järgijate psühhoanalüütilistele
oopustele.
Nagu Murdochi romaanides üldse, nii põimuvad siingi traagilised ja satiirilised,