Delftis nimega Joannis. Maetud 15. detsembril 1675 aastal. Hollandi maalikunstnik. Elu ajal erilist edu ei saavutanud Tegutses ka kunstikaupmehe ja kõrtsipidajana, gildivanema koht nõudis samuti aega ja tööd. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Tal oli Delftis palju tema kunsti austajaid, kuid tema kuulsus hajus pärast tema surma. Jan Vermeer van Delfti looming Tema õpetaja võis olla Carel Fabritius või katoliiklane Abraham Bloemaert, kunstiajaloolased ei ole kinnitust leidnud. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas ja enamasti maalis ta tellimustöid. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, takistades tema loomingu laiemat levikut Enamik Vermeeri maalidest portreemaalid interjööri taustal. Kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest.
Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat. Õpilased Rembrandtil oli hulgaliselt õpilasi kogu tema elu jooksul. Näiteks Ferdinand Bol (1616 1680), Govert Flinck (16151660), Gerrit Dou (16131675), Nicolaes Maes (16431693) ja Aert de Gelder (16451727). Tema võimekaimaks õpilaseks oli aga Carel Fabritius (16221654), kes elas oma elu lõpus Delfti linnas ja oli tähtsaks ühenduslüliks Rembrandti ja Johannes Vermeeri (1632 1675) vahel. Tsitaate õpilastelt 1678. aastal kirjutati "Öise vahtkonna" kohta: "See on oma mõttelt nii maalijalik, nii hoogsa liikumisega ja nii võimas, et selle kõrval rippuvad pildid näivad "mängukaartidena". Autoportreed Rembrandt lõi endast enam kui 100 autoportreed oma eri eluetappidel ja neid portreesid võib vaadata, kui omalaadset autobiograafiat
annaabi.ee 
