Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast
paarisriimilist värssi.
Prantsusmaa levisid fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Neile on omased linnakodanike
lõbusus, leidlikkus, taibukus. Piitsutati aplust, ahnust ja kirgi. Mõjutusi saadi idamaistest juttudest ja antiigist. Tekkisid
rahvanaljandid ja lorijutud. Saksamaal levisid svangid fablioodesarnased jutustused, mida hiljem hakati kirjutama proosas.
Itaalias novella samuti fablioosarnane.
Levis vagantide ladinakeelne looming. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid
kirikuga pahuksisse sattunud ja hakkasid kirikut pilama ning kutsuma inimesi üles maiseid rõõme nautima. Inglismaal ja
Prantsusmaal nimetati neid goljaarideks. Vagantide luule sarnaneb jooma- ja pilkelauludega. Vagantide luulest on alguse
saanud üliõpilashümn ,,Gaudeamus" ja vagantide kuulsaim luulekogu Lõ-Saksamaalt ,,Carmina Burana".
13
annaabi.ee 
