Euroopa hiliskeskajal
Tallinnas on
varaseim määrus pulmade kohta, arvestades seal pruudi kaasavara suurust.
Linnakultuur ja linnakirjandus. Silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mil valmistuti 40-päevaseks paastuks - söödi ohtralt. Tehti
näitemänge nii turuplatsidel kui kirikutes. Kirikute näitemängud olid pühakirjaga seoses, kuid ilmalikud. Neid nimetati müsteeriumiteks, nt
"Aadama mäng". Kirjanduses domineerisid värvivormilised lühilood - fabliood. Kuulsaimaks fabliooks on prantsuse eepos "Rebaseromaan",
kus lõvi on maaisand, karu ja hunt feodaalid ning rebane linnakodanik.
Paastuaeg. Paast - kiriku seatud toitumist reguleeriv norm. Lubati vaid 1 söögikorda päevas, seksist ja lihast hoiduti. 40-päevane paast enne
lihavõtteid. Olid erandid, kuid põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele. Tavalisteks toitudeks kala ja taimeroad, muna ja
piimatooted. Alkohol oli lubatud.