Maailmakirjandus II eksamikonspekt
satiirilis-didaktiline vaim: ägedalt pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust,
rikaste ahnust jt ajastu pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti, püüti lugejaid õpetada ja
õigele teele juhtida. Selleks kasutati tihti allegooriat.
· Suurenes tunduvalt kirjanduse publitsistlikkus, st. Ühiskondlik-poliitiline temaatika.
Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi.
· Prantsusmaal fabioolid lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest.
Lõbusus, teravmeelsus, leidlikkus, taibukus linnakodanlusele omased jooned.
Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. Mõjutused idamaistest juttudest ja antiigist.
Rahvanaljandid, lorijutud. Esinduslikem autor: Rutebeuf.
· Saksamaal svangid fabioolide sarnased, hiljem hakati kirjutama proosas.
· Itaalias novella samalaadne asi.