- terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; - malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii Peale süsiniku on terastes ja malmides alati teisi lisandeid, mis on sulamalmi kristalliseerumisel kui ka faasimuutustel jäänud sulameisse nende saamise käigus need on tavalisandid, ja tardolekus. spetsiaalselt lisatud need on legeerivad elemendid. Nii sisaldab süsinikteras tavalisandeina Mn, Si, P, S. Omaette lisandite rühma moodustavad sellised elemendid nagu hapnik, vesinik ja lämmastik, mis satuvad teraste koostisse vähesel määral teraste tootmisel sõltuvalt kasutatud toormest ja valmistamismeetodist need on juhulisandid.
grafiidiga malmid, tempermalm) struktuuris on grafiit. Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeg jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malmvalandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab grafiidi eraldumist mõjutab soodsalt tsementiidi (Fe3C) tekkimist. Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii sulamalmi kristalliseerumisel kui ka faasimuutustel tardolekus. Räni on põhiliseks elemendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struktuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vaid väga vähestes piirides. Kõrgetel temperatuuridel soodustab räni tsementiidi lagunemist, mille tulemusena tekib grafiit. Sel juhul osutub räni elemendiks, mis nõrgestab raua ja süsiniku aatomite vahelist sidet nende ühendis tsementiidis.
Malm- G r a f iit m a lm id K e r a g r a f iitm a lm valandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab grafiidi eraldumist ja mõjutab soodsalt tsementiidi (Fe3C) tekkimist. Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii sulamalmi kristalliseerumisel kui ka faasimuutustel tardolekus. Räni on põhiliseks ele- G c) mendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struk- tuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vaid väga vähestes piirides. Kõrgetel tempe- T e m p e r m a lm ratuuridel soodustab räni tsementiidi lagunemist,
vedelfaasis aatomite difuusse liikumise tagajärjel ja kui nende maht ületab kriitilise, tekivad püsivad kristallisatsioonikeskmed, mis on võimelised kasvama. Vedelfaasis olevad lisandid (modifikaatorid) soodustavad suure arvu kristallisatsioonikeskmete tekkimist. Paljudes sulamites esinevad faasimuutused ka tardolekus leiab aset ümberkristalliseerumine. See võib olla põhjustatud polümorfsetest muutustest või tardfaasi lagunemisest. Tardolekus faasimuutustel tekivad uu(t)e faasi(de) kristallisatsioonikeskmed, millele järgneb nende kasv. Faasimuutused üldiselt sulameis (sisu, skeem) a)Eutektmuutus (LA+B) on vedelfaasi kristalliseerumine konstantsel ja võimalikest sulamitest kõige madalamal kristalliseerumis temperatuuril, lähtefaasiks on alati vedelfaas (joonis 1.40a, lk 38 joonisel punkt E näitab eutektmuutuse kohta.) LA+B seletus: sulamit, mis kristalliseerub eutektmuutuse korral ühel ajal kaheks faasiks
Malm- G valandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab b) grafiidi eraldumist mõjutab soodsalt tsementiidi Grafiitmalmid (Fe3C) tekkimist. Keragrafiitmalm Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii sulamalmi kristalliseerumisel kui ka faasimuutustel tardolekus. Räni on põhiliseks ele- mendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struk- tuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vaid väga vähestes piirides. Kõrgetel tempe- G c) ratuuridel soodustab räni tsementiidi lagunemist, mille tulemusena tekib grafiit. Sel juhul osutub räni
annaabi.ee 
