suund ja tekkib uuesti keerav jõud, mis viiks ta järgmisesse tasakaalu asendisse, siis toimub analoogiline ümber ühendamine ja nii võib mootor pöörelda lõpmatuseni või vähemalt esimese voolukatkestuseni, kui enne laagrid läbi ei kulu. Ehitus: Sellise mootori peamisteks koostisosadeks on paigal seisev staator ja pöörlev rootor. Staator koosneb püsimagnetitest, rootor aga mähistest (ankrud) ja kommutaatorist. Võimsused 3-faasilistes süsteemides Võimsused ühefaasilises vahelduvvooluringis Aktiivvõimsus – P=U*I*cosφ, W Võimsus, mis muundab elektrienergia soojuslikuks, mehaaniliseks, valguslikuks, keemiliseks energiaks. Reaktiivvõimsus – Q=U*I*sinφ, var Võimsus, mis pendeldab toiteallika ja tarbija vahel. Koormab liine, toiteallikat. Temast kasu ei saa. Näivvõimsus – S=U*I, V*A
probleemi, mis võivad häirida elektriga töötavate seadmete töökvaliteeti või füüsiliselt seadmeid rikkuda. Lisaks on olemas süsteemivälised probleemid, kus kas loodusliku õnnetuse või inimtegevuse tagajärjel saavad elektriliinid või muud elektripaigaldised nõnda kannatada, et tarbijateni jõudev elektrivool puudub üldse või ei vasta nõuetele. Kõige levinumad elektrivõrgu süsteemisisesed probleemid 1-faasilistes süsteemides on: Pingelohk kõige ohtlikum ja rahalist kahju toovamad Süsteemiavarii ehk voolukatkestus mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov impulsspinge mitte väga ohtlik ja vähe rahalist kahju toov Liigpinge ehk ülepinge mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov Alapinge mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov Voolutõuge Müra Sagedushälbed Suhteline harmoonikute sisaldis
annaabi.ee 
