Pärast kontraktsiooni ei taastu lihastoonus aga otsekohe ja tekib nn lühenemisseisund, mis võibki teatud lihastes esile kutsuda lihaste düsbalansi, mis omakorda mõjutab liikumisel lihaste koordinatsiooni. Lihastel on meie liikumisaparaadis erinevaid funktsioone, enamiku lihaste ülesanne on tekitada liikumine, teiste lihaste ülesanne on tagada liigese stabiilne asend liigutuse toimumiseks. Sellest lähtuvalt jaotatakse lihased liigutajateks ehk faasilisteks ja stabiliseerivateks ehk toonilisteks. Toonilised ehk stabiliseerivad lihased on peamiselt hoidefunktsiooniga, nad tõmbuvad kokku aeglasemalt, reageerivad ülekoormusele enamasti: · lihastoonuse tõusuga · lihaste lühenemisega. Puusapainutajad nõgusselgsus Säärelihas hüppeliigese liikuvushäire Tooniliste lihaste venitusharjutuste pidevale läbiviimisele tuleb alati tähelepanu pöörata. Faasilised ehk liigutajalihased on vähesel määral stabiliseeriva iseloomuga, kuid
Sünktroniseeritud vaheldid, mille abil võib alalisvoolu energiat juhtida vahelduvvoolu võrku. Sellise vaheldina võib teatud reziimis töötada reguleeritav alaldi ja autonoomsed vahendid, mille abil on võimalik muundada alalispinge energiat vahelduvpinge energiaks, kusjuures muundamise sagedust on valitav ja reguleeritav juhtplokki toimena. Rakenduselektroonika 40 Autonoomsed vahendid jagunevad omakorda 1 ja 3 faasilisteks, millest esimesed on laialdast kasutust leidnud kohtvõrkude avariitoite süsteemides, nt. UPSides. Teised aga sagedusmuundamisega ajamites. Alalispinge muundamine vahelduvpingeks võib toimuda kahel erineval meetodil: Plokkjuhtimisega ja pulsjuhtimisega. Plokkjuhtimise korral moodustatakse vahelduvpinge eripolaarsusega ristküliku impulsidest, mida on küllalt lihtne teha tavaliselt lihtlülitiga.
annaabi.ee 
