Insenerigraafika spikker
peenjoon sellest väljaspool. Viirutusjooned tõmmatakse üle peenjoone vastu keermeharja jämedat joont. Sisekeere võib olla töödeldud kas detailist
läbi või umbsesse, s.o. põhjaga avasse. Umbse ava põhi on koonilise kujuga, mille tipunurk on 120°. Selle tekitab spiraalpuuri kooniline ots.
Keerme lõpp nii sise- kui ka väliskeerme puhul antakse pideva jämejoonega. Väliskeermel peab keerme peenjoon ületama faasi piirdejoone ja
ulatuma kuni faasikoonuse moodustajani. (Detailidel lõigatakse tavaliselt teravadservad kaldu ära, nagu näit. koonilise otsaga keermestatud varras
joonisel. Seda koonilist osa nimetataksegi faasiks). Keermesliidet (sise- ja väliskeeret ühendatult) kujutatakse joonisega x näidatud viisil.
Väliskeermega detail joonestatakse välja täies ulatuses, sisekeeret aga ainult nii palju, kui väliskeermega detail seda vabaks jätab. Kaldeks (i)
nimetatakse kaldpinna kõrguse ja aluse suhet. Märgi tipp näitab kalde suunda